Richard Kinghorn

Richard Kinghorn, sünd. 25. aug. 1883. a, Inglismaal. Norra aukonsul ja laevaäri United Baltic Corporation'i esindaja Tallinnas.

link

Täna pühitseb oma hõbepulmi Norra Konsul Tallinnas Richard Kinghorn ühes oma abikaasa Astrid-Anna-Elizabelhiga.

Nad abiellusid Liibamis 15 sept. 1912. a. juubilar-abiclupaar elutseb Tallinnas alates 1927. a., kuna Richard Kinghorn on United Baltic Corporation'i Ltd. esindajaks ja direktoriks, ning alates 1929.a. ühtlasi Norra konsuliks Tallinnas.

Konsul R. Kinghorn tegutseb kaasa paljudes Kohalikes organisatsioonides ja on ühtlasi Rotary Klubi liige.

Tema laialdane sõpradepere saadab lugupeetud abielupaarile tänasel aupäeval soojemaid õnnitlusi.

Konsul R. Kinghorn on sündinud Newcastle-on-June'is Inglismaal 20. aug. 1885. a. tema abikaasa Astrid-Anna-Elizabeth, kes on suurkaupmehe Alfred Elmbergi tütar Stavangerist. 28. mail 1891. a.

Konsul R. Kinghorn on tegev laevajõdu-ettevõttes alates 1911.a. direktorina, olles United Baltic Corporation'i direktoriks Liibawis 1921—1927 ja sama ettevõtte esindajaks ja direktoriks Tallinnas alates 1927.a.

link.

Galsworthy seitsmepildilne näidend «The Roof" ei ole meie publikule tundmatu, kuna teda kunstilise menuga on lavastanud nii «Estonia" kui ka "Vanemuine" (viimane täpsema pealkirja "Katus" all).

„Tuli" on suure inimtundmisega kirjutatud realistlik piltidesari, mis tundub pigemini dramatiseeringuna kui "ehtsa" näidendina. Realistlik ta on vähemalt oma üksikpiltidelt aga kuna laval on kõik sümboolne, siis võib „Roofilegi" läheneda selt seisukohalt ja siis avastub ta mõte umbes sellisena: inimene peab tõusma võimalikult kõrgele, Igatahes aga harilikust kõrgemale (katusele), et tuli võiks ta hinge täiel-määral sellest puhastada, mis temas on ebaehtsat, teiste sõnadega halba.

Lavastatud ja mängitud oli „Tuli" tolle inglise näitekunstile nii omase tagasihoidlikkusega, mis meile kergesti võib tunduda igavana ja mahlatuna (ja kohati tunduski, näidendi teksti huvitavusest hoolimata).

Mängudistsipliin oli hea, esinemine üldiselt vaba, loomulik ja sundimatu, lavastus (Brian Giffey) hoolega läbi mõeldud ja ansambl hästi vaos hoitud.

Koomilised stseenid (Beetonite abielupaari ning Dianast ja Brynist plikade vahel) õnnestusid täiel määral ja sünnitasid palju elevust, nagu üldse etenduse vastuvõtt publiku poolt oli väga hea.

Kahju ainult, et vaheajad venisid.

Meie teatrid on „Tuld" mänginud mahlakamalt, täisverelisemalt, võib-olla kohati siiski veidi üle mängides, mida Giffey lavastuses sugugi ei olnud. Härra Giffeyl on kahtlemata suuri teeneid õhtu hea kordamineku suhtes.

Märkimist väärib eriti nii mõnegi tegelase hästi põhjendatud ja läbiviidud tumm-mäng.

"Tules" olid tegevad (kava järjekorras) daamid: Tiina Laanekõrb, Salme Ers, Anni Oras, Astrid Kinghorn, Josephine Seth, Barbara Lea;

härrad: Brian Giffey, Ronald Setli, Robert Tormet, Karl Selistemagi, Anatol Tofer, James Leslie, Charles Hewer, Valter Veros, Richard Kinghorn, Robert Fedotov ja Gleb Misernjuk.

Kõik tegelased andsid nähtavasti oma parima, ja see parim oli rahuldav, nii mõnelgi juhul aga heagi.

Aplausi ja lilli oli palju. Ja rõõmustaval maaral ka noortsugu.

link.